Filmikülalised HÕFFil



   Jakob Philipp Graf
on Saksamaalt pärit näitleja, parkuuri ning kung fu meister, kes lisaks
   lühifilmide hindamisele tuleb HÕFFile läbi viima ka zombidega võitlemise töötuba.

 

   Shelagh Rowan-Legg on maineka žanrifilmifesti- vali FrightFest lühifilmide programmijuht
   ja kriitik väljaannetes TwitchFilm ja Vérité. Ta omandas just doktorikraadi Hispaania
   nüüdisaegse fantaasiafilmi alal. Ta armastab päikeselisi pärastlõunaid Madridis ega ütle
   kunagi ära reisimisest.

 

   Joakim Sten alustas tööd filminduses 2003. aastal Lundi filmiinstituudis. Aastast
   2009 on ta prog- rammikoostaja Lundi fantaasiafilmide festivali juures. Tal on
   magistrikraad kultuurianalüüsis ja loomingulises kirjutamises Lundi ülikoolist. 2012. a
   debüteeris ta lavastajana Stockholmi linnateatris, kus töötab seniajani.

 

   Nacho Cerdà on Hispaania filmirežissöör, keda peamiselt tuntakse surma käsitlevate
   lühifilmide triloogia järgi, kuhu kuuluvad „Ärkamine“ (“Awakening”, 1992), „Pärast elu“
   (“Aftermath”, 1994) ning „Loomine“ (“Genesis”, 1998). Erilise kurikuulsuse on kolme
   lühifilmi seast saavutanud just „Pärast elu“, mis kujutab šokeeriva tooruse ja
   realistlikkusega toiminguid nagu lahkamine ning vahekord surnukehaga, üritades seeläbi
   demonstreerida, milline saatus võib oodata surelikke – sellel juhul tütarlast nimega
   Marta Arnau – pärast elavate kirjast lah- kumist. Pep Tosar, kes mängib naise keha isikliku naudingu huvides kuritarvitavat lahkajat, mängib osa improvisatsioonilises laadis ja ülima intensiivsusega, hoides põnevil karastunud vaatajagi. „Pärast elu“ efektiivsus seisneb ka toimuva näilises autentsuses – näiteks kasutas Cerdà ehtsat surnukuuri, konsulteeris spetsialisti- dega, et iga detail oleks täpne, ning oli nõus kulutama eriefektide peale tervelt neljandiku eelarvest.

 

   Martinius Klemet on Eesti animaator, kelle tööd on mujal maailmas palju auhindu
   võitnud ning kelle videod ikka ja jälle ägedatel saitidel pinnale ujuvad. Martinius
   kirjutab enda kohta nii: "Õppisin Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni.
   Lavastanud mitmeid lühianimafilme. Töötan Eesti Joonisfilmis nii režisööri kui ka
   karakteranimaatorina". Tema lühifilm "Crackhouse" on Eestit esindav töö
   rahvusvahelises Melies'i võistlusprogrammis.

 

   Alexii Muftoll on animaator, kes elab päikselise Iisraeli lõunapoolseimas linnas,
   Vahemere ääres. Alexii on lõpetanud Kunstiakadeema Jeruusalemmas pea aasta aega
   tagasi ning töötab praegu 3D ning eriefektidega ning monteerijana, finantseerides nii
   enda filme, mida arendab, ise. Ka praegu on tal kaks uut lühifilmi töös. HÕFFil näete
   tema animatsiooni "In the Tall Grass" Melies'i rahvusvahelises võistlusprogrammis.

 

   Sander Jahilo on HÕFFi Jamesoni Stsenaariumikonkursi võitnud autor, kelle
   film "Rauapuudus" linastub 10. HÕFFil. Sander kirjutab enda kohta ise nii:
   "Olen inimene, kes otsib enesearenguks pidevalt uusi väljakutseid.
   Igapäevaselt üritan maailma parandada säästva majanduse edendamise
   kaudu, puhkehetkedel vaatlen inimesi ja mõtisklen elu sõlmküsimuste üle,
   paremad mõtted panen kirja ja mõnikord vormistan ka ära".

 

   Einar Kuusk on näitleja ning lavastaja, kes sai hiljuti valmis enda esimese
   postapokalüptilise ulmelühifilmi nimega "The Most Beautiful Day", mis
   maailmaesilinastub 10. HÕFFil. Einar teadis, mis on tema elutöö sellest
   hetkest, kui sai kümne aastaselt enda käed VHS kasseti peale salvestava
   videokaamera külge ja nägi esimest korda enda esinemist kõrvalt, mängides
   sugulastega salvestatud kodufilme telekas vaatamiseks.

HÕFFi uudiskiri

Kõige värskem festivali info

Tagasi